Vääna mõisa tall-tõllakuur
Vääna mõisa tall-tõllakuur on üks mõisakompleksi olulisemaid kõrvalhooneid, mille ajalugu ulatub 18. sajandi lõppu või 19. sajandi algusesse. Hoone on arhitektuuriliselt muljetavaldav, olles rajatud klassitsistlikus stiilis, mis peegeldab tolleaegsete mõisate esinduslikkust ja funktsionaalsust.
Tall-tõllakuur teenis omal ajal kahte peamist eesmärki:
- Tallina kasutati mõisa hobuste pidamiseks, kes olid olulised nii tööjõuna kui ka mõisahärra ja tema pere igapäevaseks liikumiseks. Vääna mõis kuulus oma aja ühele majanduslikult edukamale kompleksile, mistõttu oli hobusekasvatus siin tähtsal kohal.
- Tõllakuur oli koht, kus hoiti mõisa uhkeid tõldu ja vankreid. Kuna 18.–19. sajandi mõisakultuuris olid tõllad aadlikele hädavajalikud, oli tõllakuuri olemasolu suurtes mõisates tavapärane.
Tall-tõllakuur on arhitektuuriliselt muljetavaldav oma sümmeetrilise paigutuse, kõrgete kaaravade ja massiivsete paekiviseintega. Hoone esifassaadil on suured avarad väravad, mis võimaldasid hobuseid ja tõldu mugavalt sisse ja välja viia.
Tall-tõllakuuri praegune kasutus
Tänapäeval on tall-tõllakuur aktiivses kasutuses, olles Vääna Mõisakooli võimlaks ja spordisaaliks ning kus toimuvad ka kooli igapäevased tegevused. Ajaloolises hoones toimuvad liikumistunnid ja sporditegevused, pakkudes õpilastele ainulaadset keskkonda, kus ajalooline pärand ja tänapäevane hariduselu saavad kokku.
Praeguses tall-tõllakuuri seinte vahel tegutseb kohalik Vääna raamatukogu, mis pakub lugemis- ja õppimisvõimalusi nii õpilastele kui ka kogukonnale.
Kultuurisündmused ja üritused – hoones toimuvad kontserdid, teatrietendused, loengud ja muud kogukonnaüritused, tuues kokku nii koolipere kui ka laiemalt Vääna ja Harku valla elanikud.
Vääna mõisa tall-tõllakuur on ehe näide sellest, kuidas ajalooline pärand ja kaasaegne haridus ning kultuurielu saavad põimuda, luues elava ja toimiva keskuse nii õpilastele kui ka kogukonnale.