KUTSE
Eesti Vabariigi 107. aastapäeva tähistamisele Harku vallas
KODUKANDIPÄEV
09. veebruaril 2025, algusega kell 11:00, Vääna Mõisakooli saalis
Olete oodatud osa saama sisukast ja inspireerivast Kodukandipäevast, kus tutvustame meie kodukandi ajalugu ja pärandit.
PÄEVAKAVA:
kell 10:30-11:00 hommikukohvi laud ja osavõtjate registreerimine
Ettekanded ja arutelud:
- Tiit Rosenberg, Tartu Ülikooli professor
"Mõis kui majapidamine, Keila kihelkonna mõisate näitel: Vääna, Muraste ning Harku"
Mida toodeti? Kes olid mõisamoonakad, teopoisid ja tüdrukud ehk teorent, raharent, palgatöötajad, talude päriseksostmine jt. - Mauri Kiudsoo, Tallinna Ülikooli õppejõud ja arheoloog
"Vomentakae hiilgeaeg. Muinasaarded: Kumna, Liikva jt"
Muinasaja lõpu ja keskaja alguse Põhja-Eesti asustusajaloo uurimisel on tähtsaim kirjalik allikas seda ala 13. sajandil valitsenud Taani kuninga arvepidamise jaoks mõeldud Taani hindamisraamatu (ld Liber Census Daniae) Eestimaa nimistud. Viimaste järgi kuulus muinasaja lõpul Rävala maakonda kolm kihelkonda: Rebala (Repel), Ocrielæ ja Vomentaga (Vomentakæ). Viimane asetses maakonna lääneosas, hõlmates hilisema Keila, Harju-Madise ning Risti kihelkonna ja ühe osa Nissist. Vomentaga idaosa, mida arheoloogid nimetavad Keila ja Vääna jõe alamjooksu piirkonnaks, laius nimetatud jõgede vahelisel alal, rannikust kuni Harku-Saue jooneni, ulatudes Kodasema, Hüüru ja Harku juures ka Vääna jõest põhja ja kirde poole. Tuginedes Vomentaka hõbeaarete koostisele ja nendes sisalduvate spiraalvõrude päritolule, nähtub, et viikingiajal on konkreetne piirkond omanud väga selgeid sidemeid Gotlandi/Ojamaa saarega. Lisaks osutavad mõningad Vomentaga aarded ka otsesele kokkupuutele Hedebyga, Taani lõunaosas, mis oli toona Põhja- ja Läänemerd ühendavate teede sõlmpunktis asunud tähtsaim keskus. Nii või teisiti paiknes Vomentaka muinaskihelkond strateegiliselt olulises geograafilises punktis, kus ristusid veeteed, mis ühendasid Skandinaavia viikingiaegseid idapoolsetega. - Terje Urbanik, Laulasmaa kooli õpetaja ja Harku valla ajalooraamatute autor
"Harku valla ajaloolised verstapostid"
1890. aastal 19. juunil avaldas Harku-Hüüru vallavolikogu ühel häälel soovi, et valla kogu suurus peaks kuni 2100 meeste hingeni ühendatud olema, et talurahval oleks vallakohtu ja vallavalitsuse ülalpidamine kergem.
Ühtlasi palub Harku-Hüüru vallavolikogu, et Harku-Hüüru, Wääna-Witti, Raua-Muraste ja Habersti vald saaks ühendatud üheks kohtukoguks, mille hingede arv alla 2100 meest suur ja ühenduseks väga sobilik on. 12.detsembril 1890.a. andsid väikevallad kogu oma vara: vallaraamatud, kõik vallavalitsuse paberid ja kraamid uue ühendatud Harku valla tallitajale ära. - Meelis Mereküla, valla põliselanik
"Meriküla küla esmamainimisest, oma esivanematest" ning "Meriküla noorte vägivallatsemisest Muraste mõisas 1751. aastal" - Moonika Sinivee, Tallinna Jahimeeste Seltsi Vääna jahimaja omanik
"Vääna Jahimaja lugu, faasanikasvatus ja seos Eesti suure poliitika murdehetkedega aastatel 1932–1934: Johan Laidoner, Andres Larka, Jaan Soots, Johannes Woldemar Ewald jt"
Konverentsi eel ja järel on võimalik osta (sularaha eest) Küllo Arjakase kirjutatud raamatuid:
„Kui väikesed olid suured. Balti kett 25“,
„Eesti lipp“,
„Eesti hümn“,
„Konstantin Konik. Unustatud suurmees“ jm,
samuti hea valik ajaloo teemalist ja muud kirjavara.
Pärast lõunat: Mõisaekskursioon soovijatele (kuni 45 min)
Päevajuht ja moderaator: Heinart Puhkim, ajaloolane
Kontakt: tel. 5119333
Kontakt: tel. 5119333
Korraldaja: Kristi Reisenbuk
Vääna Mõisakool ja Vääna Mõisakooli SA
E-post: kristi.reisenbuk@vaanakool.edu.ee
Telefon: 5158457
Vääna Mõisakool ja Vääna Mõisakooli SA
E-post: kristi.reisenbuk@vaanakool.edu.ee
Telefon: 5158457
Sündmust toetab Harku Vallavalitsus.
Eelnev registreerimine on vajalik!
Tule ja saa osa meie kodukandi rikkast ajaloost ning traditsioonidest!
Viimati muudetud 23.01.2025.
