Kroonikaraamatu järgi on Vääna kool asutatud 27. jaanuaril 1855. aastal Vääna mõisa poolt. Sel ajal oli mõisaomanikuks parun Otto von Stackelberg. Mõisaproua oli tol ajal väga edumeelne, hariduslembene, suhtles tihedalt ümbruskonna rahvaga. Ajaloost on teada, et proua võtnud 1850. a. paiku oma ümbrusest neli ärksamat noormeest (Ado Brido, Otto Uhla, Otto Koomi, Otto Melles) mõisa lastega koos õppima.

Ühine õpetaja olnud Tallinnast. Kõik need noormehed saanud hiljem Vääna vallas kooliõpetajateks.

Esialgu ei olnud kindlaid koolihooneid, koolimaju. Õpiti-õpetati talude tagakambreis, rehetubades. On märgitud, et koolid töötasid Pagavere, Liikva, Naage ja Orava külades. 

Kõik need koolid olid osaliselt mõisa poolt finantseeritud. 1865. a. asutati Vääna Ministeeriumikool. 

1874. aastal ehitati Vääna lähedale Vahi külla uus koolimaja. 1910. 

aastal alustati kroonu poolt Vääna Ministeeriumikooli uue hoone ehitamist Liikva külla, see on 3 km Väänast. Koolimaja oli kahekorruseline otstarbekalt ehitatud klaasrõduga hoone. 

Kuna maja jäi lõpuni välja ehitamata, hakkas ta kiiresti lagunema. 1919. a. oli maja täiesti kasutuskõlbmatu. Samal ajal maareformi käigus riigistati aga Vääna mõis ning 1920. a. algul kolis kool mõisa härrastemajja. Sellest ajast alates elas pikkade aastakümne

te jooksul enamus direktoreid, õpetajaid ja kooliteenijaid mõisas. See oli nii kuni möödunud sajandi lõpuni.

Pildil: Otto Gottlieb von Stackelberg (1806-1866) Pauline Luise von Stackelberg (1812-1866)

Vääna mõisa lühiajalugu

Vääna (sks Faehna) mõisat on mainitud juba aastal 1325. Sajandite jooksul on see kuulunud paljudele aadliperekondadele: von Tiesenhausenitele, von Bremenitele, von Taubedele, von Löwenitele, von Maydellidele, von Crameritele ja von Dückeritele. 1774. aastal sai mõisa omanikuks Otto Christian von Stackelberg ja viimaseks mõisahärraks oli Egbert von Stackelberg. Alates 1920. aastal tegutseb mõisas kool.

Pildil: Adam Christoph von Stackelberg (1777-1841)

Härrastemaja – arhitektuurne tasakaalustatus ja sümmeetria

1784. aastal alustas Otto C. von Stackelberg tundmatu itaalia arhitekti kavandite järgi hilisbarokse mõisa peahoone ehitamist. Kuid ehitustööd jäid mitmeks aastaks venima. Üheks põhjuseks oli see, et itaallasest ehitusmeister ei osanud arvestada Eestimaa kliima karmusega, kavandades näiteks katuse liiga lamedana, nii et lumi kippus seda sisse vajutama. Seega tuli sarikate kaldenurka tõsta ja karniisiveerel seisnud dekoratiivsed statuetidki eemaldada.

Hoone valmis aastal 1797. Algne trepp oli ehitatud kahe peasissekäiguesise paviljoni mõlemale küljele. Nii põhja- kui ka lõunapoolses küljes on lossi- ja mõisaarhitektuurile omapärane anfilaad – pikk koridor, mida eraldavad uksed. Saal kõrvaltubadega moodustab suursuguste vastuvõturuumide rea.    

Silindervõlvide ja kivipõrandaga soklikorrusel asusid mõisateenijate toad, sekretäri ja kirjutajatuba, valitsejakorter, panipaigad ja arvatavasti ka köök, millele lisandusid hilisema ümberehitamise käigus 19. sajandil vannituba ja arhiiviruum.

Mõisa peahoone on erilise planeeringuga, nimelt on selle lõunaküljes sissesõidutee ja põhjaküljes peauks ning sissesõidupandus. Algselt barokse plaanilahendusega hoonel on hilisklassitsistlikke jooni. Pika hoone (54 m) ostes asetsevad ümarad kuppelkatusega tornikesed, mis on põhiosaga ühendatud galeriide abil. Vanade gravüüride järgi otsustades lisati galeriid alles 19. sajandi teisel poolel. Üks kuppelsaal oli kasutusel raamatukoguna, sinna viis kunstigalerii.                                 

Pildil: Stackelbergide vapp

19. sajandil ehitati ka rida kõrvalhooneid, mis asetsesid peahoonest nii läänes kui ka põhjas teisel pool avarat parki. Erandlik on mõisa sisenemine – peauks viib nimelt esinduskorrusele või fuajeesse (klassitsistlikus mõisas sisenetakse tavaliselt alakorruse trepikojast). Kohe sissepääsul saab imetleda tisleritööna valminud uksi, erilist tähelepanu väärivad aga ornamendiga aknad.

Interjööri kõige haruldasem ehe on aga endises raamatukoguruumis – selle lage kaunistab peenelt teostatud maaling. Nagu Rooma Pantheonis on laepind jagatud kassettideks, milles südamikus paikneb rosett. Kirjade järgi on rosett mõisa kunagise kunstiõpetaja Paridon Jacob Neusi töö aastast 1811.

  

Kunsti- ja kultuurimõis

1774. aastal pani Otto Christian von Stackelbergi abikaasa Anna Gertrude von Stackelberg venna kunstikogu baasil kokku Vääna mõisa kunstikogu. See oli tollal vägagi eriline, sest nii rikkalikke kollektsioone polnud Eesti mõisates palju (neist tuntuim üksnes Tartu lähedal Raadil).

Väänas elati ehk mõnevõrra seltskondlikumalt kui enamikes naabermõisates ning leiti aega nii kirjanduse, kunsti kui ka teaduse jaoks. Näiteks Otto von Stackelberg (1786–1836) oli rahvusvaheliselt tuntud kunstnik ja arheoloog. Eesti kultuuriloo seisukohalt tuleks aga nimetada Otto Magnuse venda Christophi (1777–1841), kes tegutses aktiivselt rahvakooliõpetajate seminari loomise nimel. Tema pidas muide kostil ka Kreutzwaldi, kel õnnestus ilma pennita taskus kreisikool lõpetada.

18. sajandi teisel poolel hakati mõisates teraviljast viina põletama. See võimaldas suurt tulu teenida, sest töö tegid pärisorjad ning viin oli kallim kui vili, vedu aga kergem. 19.  sajandi lõpus oli Vääna üks paremini majandatud mõisaid Eestis, mille eest saadi ka hinnatud autasu. Mõisas peeti mitmesajapealist tõukarja, hobusefarmi, tegutses puukool ja aiand. 

Vääna kooli nimed läbi aegade

• 1855   esimesed andmed kooli kohta
• 1869 - 1912   Vääna-Vahi kool   
• 1912 - 1921 (jaanuar)   Vääna Ministeeriumikool
• 1921 (jaanuar) - 1944 (detsember)   Vääna 6-klassiline algkool
• 1945 (jaanuar) - 1952 (august)   Vääna Mittetäielik Keskkool
• 1952 (september) - 1961 (august)   Vääna 7-aastane kool
• 1961 (september) - 1986 (august)   Vääna 8-klassiline kool
• 1986 (september) - 1997 (aprill)   Vääna Algkool
• 1997 (aprill) - 2000 (aprill)   Vääna kool
• 2000 (aprill) - 2010 (detsember)   Vääna Lasteaed-algkool
• alates 2011. aasta jaanuar   Vääna Mõisakool

Koolijuhid

• 1855   Ado Brido
• 1870 - 1872   Gustav Elson
• 1872 - 1887   Mihkel Soon
• 1887 - 1897   Karel Sumbak
• 1897 - 1902   Hindrek Rosenvald
• 1902   Julius Appelberg
• 1902 - 1906   Jüri Köögardal
• 1907 - 1911   Karl Teinmann
• 1911 - 1913   Eduard Schmiedehelm
• 1913 - 1914   Jüri Kusma
• 1914 - 1919   Hans Neuman
• 1919 - 1920   Juhan Nigosson 
• 1920 - 1921   Agnes Salme
• 1921 - 1922   Johann Auman
• 1926 - 1937   Eduard Võrk
• 1937 - 1944   Jakob King
• 1944 - 1950   Richard Särg
• 1950 - 1956   Samuel Mäe
• 1956 - 1961   Linda Oja
• 1961 - 1968   Rudolf Käbal
• 1968 - 1969   Egon Lilienthal
• 1969 - 1986   Aino Sokk
• 1986 - 1998   Linda Tõnurist
• 1998 - 2010   Maris Viisileht
• 2003 - 2005   Piret Junalainen (juhataja kt)
• 2010   Ragnar Raidma (direktori kt)
• 2011 - 2013   Piret Jürna
• 2013 - 2016 Gled-Airiin Saarso
• 2016 - 2022 Heli Rannik
• 2022 - ..... Madli Kopti